EMADUS – MAAGILINE AEG?

Ma ei ole olnud kunagi selline naine, kes unistaks emaks saamisest. Teate ju küll selliseid naisi, kellest nagu õhkab emadust ja kes oskab igas vanuses lapsega tema keeles rääkida. Mina see ei olnud. Pigem tundusid lapsed mulle imelikud ja tüütud. Väikesed tited ja nende nutt eemaletõukav ja nende abitus hirmutav. Niiet kõige selle pärast ei veennud mind miski eriti emaks saama. Ja mulle meeldis minu vabadus. Päeval töö, õhtul trenn. Läksime mehega kinno kui tahtsime või lebotasime lihtsalt diivanil, kui seda soovisime. Lihtne!

Küll, aga tuli siiski see aeg, kus pärast 8 kooselatud aastat jätsin pillide võtmise. Esimesed 2 aastat ei juhtunud midagi. Natuke oli hirmutav küll, et äkki on nüüd minuga midagi viga, aga üleliia ma ei muretsenud, sest sain ometi jätkata oma eluga.

Aga no siis see lõpuks juhtus! Ja ainuke, mis mind lohutas oli see, et kõik saavad sellega hakkama. Ja ma sain. Aga see ei ole lihtne. Eriti alguses. Sest see väike abitu olend vajab sind kogu aeg! Sa pead kogu aeg talle olemas olema ja tema eest hoolitsema. Nüüd kui ta on viie aastane, on asi natuke lihtsamaks läinud, aga ikkagi pead sa pidevalt vaatama, et ta kraavi ei kuku või mesilastega ei mängi ja õpetama kõike edukaks ellu jäämiseks:). Ja ma ei saa öelda, et mind nüüd beebilõhn hulluks ajaks ja igat last ninnu-nännutama hakkaks. Aga mõned asjad on muutunud küll: Lapse nutt ei aja mind närvi, sest nutt väljendab kas valu, ebamugavust, väsimust jne. See teeb mu kurvaks ja kaastundlikuks.

Tahaks lapsendada kõik maailma orvud. Sest kurva mineviku ja vanemateta kasvavad lapsed on ebaõiglane. Lapsed on väikesed inimesed. Nad on targad ja coolid. Laps õpetab sulle seda, mis sinul on parasjagu vaja õppida. Enamjaolt on see kannatlikkus:D. Lapsega on tegelikult võimalik peaaegu igal pool käia nt. üritustel ja reisidel. Minu laps on väga äge reisikaaslane. See postitus ei ole kindlasti üleskutse kõikidele kohe hakata lapsi saama. Vaid sellega loodan natuke inspireerida neid naisi, kes on minusugused. Kes väga ei soovi lapsi saada, aga natuke ikka tahavad. Kes arvavad, et elu lapsega on nende sotsiaalelu surm (siin on terake tõtt ka:D). Neile kes kardavad, et ei saa hakkama.

Kui mina saan, siis saate Teie ka!

2018-11-25T23:37:19+02:00