TAASSÜND

See lugu algab 26.11.2012, kui sündis siia ilma minu suur armastus, minu poeg. Ilmselt ei ole ma esimene ema, kes ka ise siia ilma justkui uuesti sünnib, aga ma polnud sellest varem kuulnud ja ei teadnud seda oodata või karta.
Minu taassünd või ärkamine, oli alguses ehmatav ja kurnav. Nagu beebidelgi, kes siia ilma sünnivad. Ei saa nad midagi aru kes nad on ja mis nad peale magamise ja söömise veel peavad tegema. Ka mul oli algus väga raske. Noore emana olin hirmul ja väsinud ja ei teadnud väga mida tegema peab. Eelnev elu oli mul kulgenud pigem ennast esikohale seades ja 9-5ni tööl ja hiljem tantsimas käies.

Ma ei mäleta täpselt millal see klõps käis, aga tean et esimesed sammud praeguse mina poole hakkasin astuma, kui poeg oli mõnekuune. Kuna iga ema tahab, et ta laps oleks terve ja tugev, ja kuna telefoni on tõeliselt lihtne beebi kõrval käes hoida ja scrollida, siis kuidagi hakkasin uurima toitu, toitumise ja toiduainetööstuse kohta. Mida rohkem sellele mõtlesin, seda rohkem see info ise minuni jõudis. Päris hirmutav oli lugeda kuidas loomi kasvatatakse ja neid koheldakse ning kuidas see tööstus meie planeedile mõjub. Just see mõjutas mind ennast taimetoitlaseks hakkama.

Teine ja veel suurem „ärkamine“ toimus, kui laps oli umbes aastane. Ma ei ole enam kindel mis juhtus ja kas see juhtus üleöö või pigem aeglasemalt, aga ma ärkasin ellu NAISENA! Ma sain täpselt aru kes ma olen ja mis ma siin planeedil ja selles elus pean tegema. Ja kuigi kahtluseid on alati, aga oma sihis olen kindel. Varasemalt olen ikka mõelnud, et ei tea mida teha ja kelleks saada. Ja lisaks sellele jõudis minu sisse veel teadlikkus naiseks olemisest. See on midagi mida on raske kirjeldada. See on mingi ürgne teadlikkus – endast, oma kehast, oma elust, oma teekonnast ja endast ümbritsevast. See on mingi jõud ja samas õrnus. See on öö ja päev, vihm ja päike. See on see mis paneb mind peeglisse vaadates ütlema, damn giiirrrll!

Ja kui ma olen tagasi vaadanud ja mõelnud, et mis vallandas selle enese leidmise ja kindlustunde, siis üheks põhjuseks oli kindlasti emaks saamine. Suur muutus elust. Ühe etapi lõpp ja teise algus. Ja see ei tähenda seda, et kõik naised peaksid emaks saama. Loomulikult mite. Igaühe jaoks on see erinev. Teiseks tähtsaimaks naiseks kasvamise juures on kindlasti tantsimine, õigesti toitumine ja teadlikkus endast. See võib kõlada klišeena, aga ma tõesti tantsisin ennast vabaks. See justkui päästis mind ja andis juurde tohutult enesekindlust ja õpetas armastama oma keha. Ma usun, et iga Naine saab avastada ja elustada oma naiselikust, mistahes eluetapis. Selline on minu lugu. Minu lugu õpetas mulle tööriistu oma naiselikkuse avamiseks, mida ma ka kindasti edaspidi Teiega jagan.

2018-11-27T09:44:11+03:00